Teadmisi saab rajada vaid kahele asjale: kogemusele või usule. Lihtne on öelda: “Mina tean seda, sest ma ise nägin!” Miks on kirjeldamatult raske öelda: “Mina tean, sest mina usun!” Kõige kohta, mida inimene teab, ei saa ta öelda, et ta on seda kogenud. Paratamatult on mingeid teadmisi, mille kohta ei ole tal muud tõestust, kui vaid usk nendesse. Need teadmised on rajatud usule. Lihtne näide on võõrkeele õpe koolis. Õpetaja õpetab uue väljendi ning õpilane usub, et see on nii nagu õpetaja väidab. Kui õpilane peaks ise omal käel võõras keskkonnas võõrkeelt õppima, võtaks see väga palju kauem aega, kui seda koolis õppides.
Kõike ei ole võimalik kogeda. Juhul kui keegi peab õigeks oma teadmised rajada ainult sellele, mida ta on kogenud ja oma silmaga näinud, siis selle isiku silmaring ning teadmised jäävad väga väikeseks. Kui kõik omandaksid uusi teadmisi ainult ise neid läbi katsetades, siis ühiskonna areng seiskuks. Seega usku on vaja, et elus kiiremini edasi jõuda.