Peale seda, kui on midagi uut õpitud, siis see uus on vana ja lihtne. Hetk enne seda, kui see selgeks sai, oli see keeruline ja mõistetamatu. Kui seletatakse kellegi teise poolt midagi ja kuulaja ei saa aru, siis peale pikka tulutut seletamist küsitakse tusaselt: “Kas sa oled rumal?” Siinkohal peab tähelepanu juhtima tõsiasjale, et ebaõnnestuja pole olnud see, kes kuulas ja ei saanud aru, vaid see, kes seletas ja ei suutnud ennast arusaadavaks teha. Tavaliselt siseneb sellesse stseeni keegi kolmas ning kui tema seda teemat seletab, siis kuulaja ütleb: “AHHAA, miks te kohe ei öelnud!” Siit selgub, et kuulaja ootas infot ja kui talle see edastati nii, nagu temale sobis, siis ta sai ka kohe aru, millest räägiti. See, kes seletab, peab aru saama, kuidas kuulaja on võimeline teavet vastu võtma. Vaid siis ta saab oma teadmised edasi anda. Kui seletaja sellest aru ei saa, siis kuulaja ei saagi aru saada, millest räägitakse.
Keegi pole rumal. Inimesed ei oska ennast arusaadavalt väljendada.